Viha

Viha on tugev, ebameeldiv emotsionaalne reaktsioon tajutavale provokatsioonile, haigetsaamisele või ohule.^[1] Viha võib tekkida, kui inimene tunneb, et tema isiklikke piire rikutakse või kavatsetakse rikkuda. Mõned inimesed on õppinud erinevatele ettetulevatele probleemidele vihaga reageerima. William DeFoore, kirjanik, on viha kirjeldanud kui aurupotti: me saame viha tagasi hoida ainult teatud aja jooksul, kuni see plahvatab.^[2]^[3]

Vihasel inimesel toimuvad kehalised muutused: südame löögisageduse tõus, kõrgenenud vererõhk ja kõrgenenud adrenaliin ja noradrenaliin.^[4] Mõnede teadlaste arvates vallandab viha ajus ajutegevuse osa "võitle või põgene".^[5]

Viha kasutatakse kaitsemehhanismina, et varjata hirmu, haigetsaamist või kurbust.

Psühholoogid eristavad kolme liiki viha:^[6]

Kiire ja äkiline viha, Joseph Butler, inglise preester, seondas seda enesealalhoiuinstinktiga, mis on inimestel loomadega sarnane. See viha tekib loomal, keda piinatakse või kes on lõksu langenud. See viha on lühiajaline.
Väljakujunenud ja tahtlik viha on reaktsioon teiste inimeste käitumisele, kui inimene tunneb, et teda on ebaõiglaselt koheldud. See viha on lühiajaline.
Sisemine viha on seotud pigem inimese instinktide, tunnetusega. Selle viha tundemärgid on ärrituvus, morn ja tõre olek.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Videbeck, Sheila L. (2006). Psychiatric Mental Health Nursing (3rd ed.). Lippincott Williams & Wilkins.
↑ DeFoore, William (1991). Anger : Deal with It, Heal with It, Stop It from Killing You (1st ed.). Health Communications, Inc.
↑ Viha, vaenulikkus ja vägivaldne käitumine
↑ "Anger definition". Medicine.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2014. Vaadatud 5. aprillil 2008.
↑ Harris, W., Schoenfeld, C. D., Gwynne, P. W., Weissler, A. M.,Circulatory and humoral responses to fear and anger, The Physiologist, 1964, 7, 155.
↑ Paul M. Hughes, Anger, Encyclopedia of Ethics, Vol I, Second Edition, Rutledge Press

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Margus Laidre: kaks minutit vihkamist postimees.ee, 10. november 2017

[1] Videbeck, Sheila L. (2006). Psychiatric Mental Health Nursing (3rd ed.). Lippincott Williams & Wilkins.

[2] DeFoore, William (1991). Anger : Deal with It, Heal with It, Stop It from Killing You (1st ed.). Health Communications, Inc.

[3] Viha, vaenulikkus ja vägivaldne käitumine

[4] "Anger definition". Medicine.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2014. Vaadatud 5. aprillil 2008.

[5] Harris, W., Schoenfeld, C. D., Gwynne, P. W., Weissler, A. M.,Circulatory and humoral responses to fear and anger, The Physiologist, 1964, 7, 155.

[EoE-6] Paul M. Hughes, Anger, Encyclopedia of Ethics, Vol I, Second Edition, Rutledge Press

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]