Sünnipäev
|
See artikkel räägib tähtpäevast; Eesti animafilmi kohta vaata artiklit Sünnipäev (animafilm) |
Sünnipäev on päev, mil keegi on sündinud või miski on rajatud või loodud[1], ja ka selle päeva aastapäev. Igal inimesel on üks sünnipäev aastas, välja arvatud neil, kes on sündinud liigaastal 29. veebruaril. Neil on sünnipäev (peaaegu) iga nelja aasta tagant.
Paljudes kultuurides üle kogu maailma tähistatakse sünnipäeva. Levinud on sünnipäevakinkide tegemine ja sünnipäevatordi söömine. Hea tava on sünnipäevalapsele sünnipäevalaulu laulmine. Sünnipäev on hea põhjus peo organiseerimiseks ning külaliste kutsumiseks. Eriti tähtis on sünnipäeva tähistamine lastele.
Eestlastele oli sünnipäevade pidamine haruldane veel 19. ja 20. sajandi vahetusel, kuid sealt alates levis juubelisünnipäevade pidamine ning 20. sajandi keskpaiku muutus tavaliseks ka sünnipäevade pidamine. Veel sajand varem oli aga üldlevinud, et inimesed ei teadnud enda täpset sünnikuupäeva, rääkimata selle tähistamisest.[2]
Sünnipäeval muutub inimese vanus. Teatud vanused on tähtsamad kui teised, nagu 18. ja 21. sünnipäev või juubelid.
Ajalooliselt tähtsate inimeste puhul tähistatakse sünnipäevi sümboolselt ka pärast surma sünniaastapäevadena.
Sünnipäevatort[muuda | muuda lähteteksti]
Sünnipäevatort on samuti erilise tähendusega. Tihti pannakse tordile küünlaid, mille arv ühtib sageli sünnipäevalapse vanusega. Tavaks on, et sünnipäevalaps peab kõik küünlad korraga ära puhuma. Arvatakse, et kui puhumise ajal midagi soovida, siis see soov täitub.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sünnipäev |
- ↑ "Sünnipäev". Eesti keele seletav sõnaraamat. Vaadatud 2. märts 2018.
- ↑ Heiki Pärdi: "Eestlaste maailmapilt XX sajandil: talupoegliku ajakäsitluse murenemine". Akadeemia, 2001. Nr 1 (142). Lk 17–18